Mao-seede pp

February 26, 2018 | Author: Anonymous | Category: N/A
Share Embed


Short Description

Download Mao-seede pp...

Description

MAO JA SEEDETRAKTI HAIGUSED

Ingrid Mesila

1. Kaela ja neelu piirkonna haigused 1.1. Kaelapiirkonna tsüstid ja fistlid 1. Lateraalsed kaelafistlid 2. Lateraalsed kaelatsüstid

Lõpuspilude jäänukid arengurikkeline; vooderdatud silinder-, tsiliaar- või lameepiteeliga+lümfaatiline kude, põletik; Nim. branhiogeenne tsüst

3. Mediaalsed kaelatsüstid – ductus thyreoglossuse

jäänukid - arengurikkeline; lokal: keelpärast jugulumini; vooderdatud silinderepiteeliga, võivad sisaldada kilpnäärmekude hamartoom v. teratoom

• Hamartoom – kasvajataoline moodustis, mis koosneb õiges paigas küpsete rakkude suuremast hulgast • Teratoom – väärarendkasvaja, mis sisaldab kõigist lootelehtedest eri lootejärkudest pärinevaid koeosiseid

Enamlevinud kaela tsüstid » Epidermaalne tsüst » Rasunäärme tsüst » Branhiogeenne tsüst

> Retensioontsüst > Mukotseele

1.2. Tonsilliit (tonsillitis) s. angiin (angina) a. äge tonsilliit (angiin): Tekitajad: streptokokid, stafülokokid, viirused (adeno-, gripp); - katarraalne angiin (angina catarrhalis);

-

lakunaarne angiin (angina lacunaris); morfo: mädane põletik lakuunides: granulotsüüdid, irdunud epiteelirakud, fibriin, bakterite kolooniad

katarraalne angiin

lakunaarne angiin

- mädane angiin: flegmonoosne (angina phlegmonosa); abstsedeeruv (angina abscedens);

Tüsistused: - mandlikõrvalkoe e. paratonsillaarne abstsess (abscessus paratonillaris); - neelutagune e. retrofarüngeaalne a. (abscessus retropharyngealis); - tonsillogeenne sepsis (sepsis tonsillogena)

Tonsilliidi vormid ja tüsistused Tonsilliit Äge

Krooniline

katarraalne lakunaarne

paratonsillaarne abstsess

mädane

retrofarüngeaalne abstsess

flegmonoosne abstsedeeruv nekrootiline gangrenoosne

tonsillogeenne sepsis

Teiste haigustega kaasuvad angiinid - nekroootiline tonsilliit: - anaeroobne infektsioon; - infektsioosne mononukleoos; Epstein-Barri viirus - sarlakid; - difteeria (fibrinoos-nekrotiseeriv, pseudomembraan); - äge leukeemia; morfoloogia: nekroos ebatasaste servadega haavandid verejooks, verevalumid; - gangrenoosne tonsilliit (angina gangraenosa) roisklaostuse lisandumisel

b. krooniline tonsilliit Iseloomustub korduvate retsidiveeruvate tonsilliitidega , kroonilispõletikuliste kurgumandlite muutuste kujunemisega, mis aastate jooksul viib lokaalsete või üldiste haigusnähtude kujunemisele -hemolüütiline streptokokk sensbilisatsioon poststreptokokiline glomerulonefriit, reuma

morfoloogia: - lümfoidkoe hüperplaasia; - rakulise detriidiga täidetud tsüstid (umbunud krüptid); - fibroos, armkude

2. Söögitorupatoloogia 2.1. Arenguhäired - agenees; esinevad harva, vajavad - atreesia (avanematus) kiiret kirurgilist korrigeerimist - fistulid;

keskosa atreesia distaalne atreesia ülemise ösofagotrahheaalfistuliga

keskosa atreesia distaalne alumise atreesia ösofagotrahheaalfistuliga

ösofagotrahheaal -fistul

2.2. Motoorse funktsiooni häiretega seotud muutused: ahalaasia – võimetus lõõgastuda; morfol: söögitoru dilatatsioon, lihaskesta õhenemine, närvi ganglionide puudumine; vahel haavandumine, põletik, fibroos;

hiaatushernia:

- aksiaalne/pikiteljeline; 80%; - mitteaksiaalne (paraösofageaalne); - lühenenud söögitoru (brachyoesophagus) divertiikulid (söögitoru lokaalsed väljasopistised): - pulsioonidivertiikulid (Zenkeri d. ösofagofarüngeaalne/neelu ja söögitoru piiril ja epifreeniline/vahelihaseülene); - traktsioonidivertiikulid; keskosas; mediastinaalne lümfadeniit (N. tuberkuloosne)

ahalaasia

Zenkeri divertiikul

hiaatushernia

paraösofageaalne hernia

epifreeniline divertiikul Mallory-Weissi ruptuur

2.3. Mallory-Weissi limaskesta ruptuur = söögitoru limaskesta või kogu seina rebenemine mao kardias ja/või sõõgitoru lõppkolmandikus nim. Gastro-ösofageaalne käristus-verejooksu sündroom Morfogenees: oksendamine tugev limaskesta venitus rebend lineaarsed lk. rebendid piki söögitoru – mao kardias, vahel kogu seina ruptuur verejooks; mediastiniit N. alkohoolsest intoksikatsioonist;

2.4. Söögitoru veenilaiendid (vaariksid) (varices oesophagi) Submukoosas kujuneb v. porta ja v. cava vahel (portokavaalne) kollateraalne ühendus portaalhüpertensiooni korral (maksatsirroos, skistosomiaas (imiuss Schistosoma, mis parasiteerib veenides, troopiline haigus)

Söögitoru alaosa varikoossed veenilaiendid

Morfoloogia, tüsistused: laienenud looklevad veenid vahetult epiteelialuses prooprias ruptuur massiivne verejooks

äge verejooksujärgne aneemia

maksakooma

2.5.Söögitoru põletikud e. ösofagiidid (oesophagitis) a.

Refluksösofagiit (gastroösofageaalne refluks e. GERD): maomahla toime söögitoru limaskestale limaskesta kahjustus põletik; morfoloogia: - põletikuline infiltraat (eosinofiilid, neutrofiilid, lümfotsüüdid) lameepiteelis; - epiteeli basaalse kihi paksenemine; - proopria papillide pikenemine

Barrett´i metaplaasia – intestinaalne metaplaasia

Refluksösofagiit

Barrett´i söögitoru = söögitoru limaskesta intestinaalne metaplaasia

altsiaansinine pH 2,5

Teised söögitoru põletiku põhjused b. Infektsioosne ösofagiit - bakteriaalne; - kandidootiline; - viiruslik: herpes simplex; cytomegalovirus; c. Keemilistest faktoritest indutseeritud ösofagiit - ravimid (tsütotoksiline keemiravi); - ureemia; - happed/alused; - alkohol; - suitsetamine; - liigkuumad joogid

2.6. Söögitoru kasvajad a. healoomulised: (harva) - mesenhümaalsed: fibroomid, leiomüoomid, lipoomid, hemangioomid, lümfangioomid; - epiteliaalsed: lamerakuline papilloom; b. pahaloomulised: - lamerakuline kartsinoom; - adenokartsinoom Soodustavad: alkohol, suitsetamine, ösofagiit (intestinaalne metaplaasia), gastriit, HPV inf.

Vähkide makroskoopilised vormid: - polüpjas-eksofüütne (15%); - haavanduv-endofüütne (60%); - infiltratiivne (25%) liivakella-tüüpi stenoos; Kulg:

- infiltratsioon piki söögitoru - naaberelunditesse (trahhea ösofagotrahheaalne fistul); - varane metastaseerumine

Lamerakuline vähk

Barrett´i metaplaasia transformatsioon adenokartsinoomiks

söögitoru adenokartsinoom

3. Maopatoloogia 3.1. Gastriit

= maolimaskesta põletikuline haigus

a. äge gastriit Põhjustsed: alimentaarne faktor, ravimid, stress, ureemia, sepsis, Morfoloogiliselt: - katarraalne; - erosiivne e. hemorraagiline; - mädane: flegmonoosne; abstsedeeruv; - nekrotiseeriv e. korrosiivne (happed, alused jt)

Äge hemorraagilis-erosiivne gastriit

b. krooniline gastriit

Etioloogiline jaotus: - autoimmuunne (A tüüp); antikehad parietaalrakkude ja vit-B12resorptsioonifaktori vastu; - helikobakter-gastriit (B tüüp); H. pylori-infektsioon;

- keemilis-toksiline gastriit (C tüüp); duodeno-gastraalne refluks, alkohol, ravimid (salitsülaadid);

Histoloogiline maobioptaatide uuringuskeem põhineb rahvusvahelisel konsensusel: Syndney süsteem 1991/1994

Atroofiline korpusgastriit intestinaalse metaplaasiaga (A-tüüp)

B-tüüpi gastriit, peamiselt mao antrumis

norm lk

krooniline

krooniline aktiivne

erosioonidega

Aktiivne krooniline HPG

Ägeda gastriidi üleminekuvorm krooniliseks

• • • • •

hüpereemia koos tursega neutrofiilid lümfotsüüdid ja plasmarakud I astme düsplaasia näärmeepiteeli kujunev atroofia

Normaalne antrumi limaskest.

Antrumi biopsia. Krooniline aktiivne HPG.Lamina proprias lümfotsüüte, plasmarakke, mõned neutrofiilid. Näärmeid vähe.

Krooniline aktiivne helikobaktergastriit

Krooniline aktiivne helikobaktergastriit, Helicobacter pylori

Kroonoline HPG

On püsiv ja progresseeruv maolk. haigus, mis lõpeb lk. atroofiaga • • • • •

lümfotsüüdid, plasmarakud II-III astme düsplaasia näärmete atroofia lamina propria fibroos intestinaalne metaplaasia

Krooniline pindmine korpusgastriit

Nodulaarsus mao antrumis (hüperplastilised lümfifolliikulid) HPG korral.

C-tüüpi gastriit

norm lk

Formaal-patogeneetiline jaotus: a. krooniline (pindmine, lihtne) gastriit; b. krooniline aktiivne gastriit; c. krooniline atroofiline gastriit; d. krooniline gastriit metaplaasiaga:

Krooniline atroofiline gastriit intestinaalse metaplaasiaga

Gastriidi gradatsioon raskusastme järgi

Krooniline gastriit

peensoole tüüpi

jämesoole tüüpi

Intestinaalne metaplaasia

GI

GII düsplaasia

GIII

Epiteeli düsplaasia

CK20

Kroonilise gastriidi tüsistused: - maldigestsioon; - düsplaasiate kujunemine

3.2. Mao ja duodeenumi haavand

a. mao peptiline haavand (ulcus pepticum ventriculi) b. duodeenumi peptiline haavand (ulcus pepticum duodeni) duodenumis esinemne sagedasem Patogenees: Protektiivsed faktorid

Agressiivsed faktorid (HCl, pepsiin,

(limaproduktsioon, bikarbonaadid, prostaglandiinid, verevool, regeneratsioonivõime)

sapihapped, granulotsüüdid)

norm

Etioloogilised faktorid: - geneetilised faktorid; - hüperatsiidsus; - limaskesta resistentsuse langus; - medikamendid, toksiinid (alkohol); - alimentaarne; - duodeenogastraalne refluks; - maoseina isheemia; - Helikobakterinfektsioon; - trauma, stress

Haavandi patogenees: Kahjustav faktor erosioon (erosio) äge haavand (ulcus acutum) krooniline haavand (ulcus chronicum) osalevad seedemehhanismid peptiline haavand (ulcus pepticum) oluline - limaskesta limabarjääri kahjustus (H. pylori) Morfoloogia: ümar, ovaalne maohaavand: - korpuse-antrumi piir; - prepülooriline antrumis; - väiksel kurvatuuril duodenaalhaavand: - ca 2 cm distaalsemal püloorusest (bulbus duodeni)

kr .haavandi põhi

Äge haavand

nekroos granulatsioonkude

limaskest submukoosa lihaskest

Krooniline haavand

kalloosse haavandi (ulcus callosum) teke armkude

Peptilise haavandi tüsistused:

Verejooks kohvipaksutaolised oksemassid; must, tõrvataoline roe (melaena) *äge, massiivne äge posthemorraagiline aneemia (anaemia posthaemorrhagica); *krooniline

kehvveresus (anaemia)

Perforatsioon (perforatio ulcus perforans): - vaba perforatsioon peritoniit; pneumoperitoneum - kaetud perforatsioon tekib aeglasel mulgustumisel periultseroosne põletik perigastriit (perigastritis) penetratsioon (ulcus penetrans) pankreas; maks rasvik; ristikäärsool; fistul (fistula) jämesoolde

kahheksia

Stenoos e. kitsenemus (stenosis)

armkoe kootumine püüloruse stenoos (stenosis pylori) maolaienemus liivakellmagu oksendamine tasakaalu muutus

HCl kaotus, happe-leelise krambid (maotetaania);

Maohaavandi malignisatsioon (1% juhtudest)

Kroonilise gastroduodenaalhaavandi tüsistused Periultseroosne põletik (gastriit, duodeniit)

Hemorraagia(d) †

Malignisatsioon †

Krooniline haavand

Stenoos (pülooruse stenoos, liivakell-magu)

Aneemia † Perforatsioon Peritoniit †

Maotetaania Penetratsioon Fistul

3.3. Mao kasvajad a. Kasvajalaadsed mao vohandid - näärmete tsüstiline degeneratsioon; - limaskesta polüübid (hüperplastilised polüübid); - põletikuline polüüp - fundusenäärmete polüüp (rohkelt näärmete mikrotsüste);

b. epiteliaalsed * adenoom – tõeline healoomuline kasvaja, düsplaasiaga * adenokartsinoom: Patogenees: seos H. pylori infektsiooniga; - intestinaalne tüüp (näärmeliste moodustistega) (oraalne resektsioonijoon olgu 5 cm kaugusel); - difuusne tüüp (anaplastne irregulaarsete väätidena) (oraalne resektsioonijoon olgu 10 cm kaugusel); Levik: - kohalik infiltratsioon naaberelunditesse; - siiretena: regionaalsed ls; vasakpoolsed supraklavikulaarsed ls-d; - Krukenbergi tuumor hematogeensed kaugsiirded teistes elundites; Pahaloomulisuse astmed G1-G4 * kartsinoidtuumor

(neuroendokriinne kasvaja)

serotoniini produtseerivad ühetaolised väiksed ümarad rakud

Maovähi morfoloogilised kasvutüübid Varane maovähk

intestinaalne tüüp

Haavanduv adenokartsinoom

difuusne; sõrmusrakuline vähk

Kõrgmaliigne sõrmusrakuline maovähk (Grade 3)

PAS positiivne lima

Kartsinoidtuumor

kromograniin

c. Lümfoidsed:

* B-rakulised nn. MALT- lümfoomid (Mucosa Associated Lymphoid Tissue); - seos H. pylori infektsiooniga;

d. Mesenhümaalsed kasvajad: * gastrointestinaalne stromaalne kasvaja (GIST = gastrointestinal stromal tumour); perinukleaarselt vakuoliseeritud tsütoplasmaga käävrakud moodustavad kimpe * leiomüoom * lipoom

GIST

4. Peen- ja jämesoole patoloogia 4.1. Arenguhäired a. atreesia ja stenoos; b. Meckel´i divertiikul; c. Hirschprungi tõbi e. kongenitaalne aganglionaarne megakoolon; d. muud: - duplikatsioonid; - malrotatsioon; - omfalotseele (arenemata kõhu eesseina lihaskest); - gastroshiis (gastroschisis) – osaliselt arenemata (puuduvad) kõhu eesseina kõik kihid; - heterotoopiad

Meckeli divertiikul

Hirschprungi tõbi kaasasündinud megakoolon aganglioos

Aganglioosi segmendist, mis ei lõõgastu, on proksimaalsemal megakoolon

4.2. Soole divertiikulid, divertikuloos

- omandatud divertiikulid: defektid sooleseina lihaskestas; välja sopistub limaskest ja submukoosa, - kongenitaalseted divertiikulid (Meckel´i); tüsistused: - divertiikuli obstruktsioon põletik: peridivertikuliit; perikooliline abstsess; peritoniit; - fibroos stenoos

Sooledivertiikulid, divertikuloos

4.3. Sooleobstruktsioon Põhjused: - songad; - kasvajad; - liited; - võõrkehad - soole tuppumus e invaginatsioon; - verevalumid; - soolekeerd; - kr. põletik, fibroos seinas

4.4. Malabsorptsiooni sündroomid = imendumishäired (kõhulahtisus, kõhnumine, kasvupeertus)

a. Tsöliaakia (coeliacia) = gluteenenteropaatia (gluteeni talumatus); - peensoole limaskesta erineva raskusastmega atroofia imendumishäired; - lümfo-plasmatsütaarne infiltraat, eosinofiilidega - risk peensoole lümfoomi tekkeks ; b. Whipple´i tõbi Tropheryma Whippelii bakteri süsteemne infektsioon - lümfadenopaatia; - peensoole kahjustus, laiad lühikesed nuiakujulised hatud, PAS posit. makrofaage imendumishäired

Tsöliaakia: hattude atroofia, pinnaepiteeli lümfotsütaarne infiltratsioon, krüptide hüperplaasia Hattude atroofia

Normaalne peensool

Whipple tõbi

PAS posit.makrofaagid

4.5. Soolepõletikud a. ägedad. * infektsioosne enterokoliit: - viiruslik gastroenteriit; - bakteriaalne enterokoliit; - parasitaarne enterokoliit; - pseudomembranoosne koliit; Morfoloogia:

- pinnaepiteeli kahjustus: erosioonid, haavandumine, nekroos; - häiritud epiteeli küpsemine; - epiteelirakkude proliferatsioon, mitoosid; - granulotsütaarne infiltratsioon;

Pseudomembranoosne koliit (Clostridium difficile) Patogenees: antibiootilise ravi foonil Cl. difficile ülekasv pseudomembraan

Haavandi pind pseudomembraani, lima ja infiltraadiga

“Vulkaani efekt”

b. Kroonilised = Idiopaatiline krooniline põletikuline soolehaigus Crohn´i tõbi (CD); Haavandiline koliit (UC); Ebaselge päritoluga kroonilised soolepõletikud; CD - autoimmuunne haigus, võib kahjustada segmentaarselt kõiki seedetrakti piirkondi; UC - haavandiline koliit: peamiselt rektumi ja jämesoole haaratusega (vasakpoolne koliit !)

1) Crohni tõbi Morfoloogia: - soolesein on kahjustatud teravalt piirdunud segmentidena; - soolesein on paksenenud; - valendik on ahenenud; - limaskest on munakivitaoline: villoosne, pseudopolüübid - limaskestas follikulaarne granulotsütaarne ja lümfoplasmotsütaarne põletik, rohkelt eosinofiile - krüptiarhitektuur on vähe häiritud; sageli krüptiabstsessid; - epitelioidsetest rakkudest hiidrakkudega granuloomid; - põletikust on haaratud kõik seinakihid: neuromuskulaarne hüpertroofia, transmuraalseld lümfoidsed agregatsioonid; - fissuuride e. lõhede, striktuuride teke; Tüsistused: - sooleseina perforatsioon peritoniit; - striktuurid stenoos, soolesulgus e. iileus

Crohni tõbi

2) Haavandiline koliit RHK-10…K51 Morfoloogia: - kahjustatud on rektum jämesool distaalne iileum ühtlaselt; - soolesein pole paksenenud; sisepind granulaarne, veritsev; - põletik mukoosas ja submukoosas; - haavandumised on vaheldumisi granulatsioonkoeliste pseudopolüüpidega; - krüptiarhitektuur on tugevalt häiritud: krüptid hargnevad, punguvad lühenevad, rohkelt leidub krüptiabstsesse; - limaskesta difuusne granulotsütaarne ja lümfoplasmotsütaarne põletik; - granuloomid väga harva; - sooleseina õhenemine progresseerudes Tüsistused: - lihaskesta toksiline kahjustus toksiline megakoolon; - epiteeli düsplaasia jämesoole adenokartsinoom

Normaalne jämesoole limaskest Haavandiline koliit AFTOOSNE HAAVAND +PINNAEPITEELI HÄVIMINE

©EJ 2007

Krüpti epiteeli kahjustus

norm

Haavandiline koliit: krüptabstsessid

norm

Crohni tõve ja haavandilise koliidi kahjustuste lokalisatsioon ja morfoloogia

Crohni tõbi

Haavandiline koliit

Põletikuline soolehaigus

Makroskoopiline pilt

Crohni tõbi

Haavandiline koliit

4.6. Vaskulaarsed kahjustused * Isheemiline soolehaigus: tavaliselt mesenteriaalarterite varustusalal; äge ja krooniline sooleisheemia; patogenees: - arteriaalne tromboos (ateroskleroos); - trombemboolia; - venoosne tromboos (hüperkoagulatsioon), kõhukoopast lähtunud sepsis, postoperatiivne seisund, maksavähk, maksatsirroos, trauma; - mitteoklusiivne isheemia (kardiaalne puudulikkus, shokk, dehüdratatsioon); - muud: kiirituskahjustus, volvulus, striktuur, amüloidoos, diabeet, songad Kujuneb morfoloogiliselt - isheemiline koliit (ture, verevalumid, haavandid) - hemorraagiline transmuraalne sooleinfarkt

soolegangreen

sooleinfarkti kujunemine

Tüsistused: - shokk ja vaskulaarne kollaps - soole perforatsioon

peritoniit



Mesenteriaaltromboos ja soolegangreen

4.7.Kasvajataolised moodustised ja kasvajad Limaskesta polüübid hüperplastilised polüübid;

Peen- ja jämesoole kasvajad a. epiteliaalsed kasvajad * adenoom

Kolorektaalse limaskesta polüübid ja adenoomid

Varrega Tubulaarne

Sessiilne/paikne Karvane/villoosne

Tubulovilloosne adenoom

Epiteeli düsplaasia tubulaarses adenoomis

*DALM (dysplasia-associated lesion or mass)

- diagnostiline mõiste düsplastiliste mitteadenomatoossete kollete kohta soole limaskestas • Low-grade düsplasia • High-grade düsplasia

* Adenokartsinoom

Kolorektaalvähi etapiviisline areng

Kõrgdiferentseerunud jämesoole adenokartsinoom (Grade 1)

Eksofüütne jämesoolevähk

Kõrgdiferentseerunud infiltreeriv adenokartsinoom

Madalaltdiferenseerunud adenokartsinoom Grade 3

G1-G4

Madalalt diferentseerunud adenokartsinoom – sõrmusrakuline limavähk

Kolorektaalse vähi TNM-klassifikatsioon: (Tis, T1, T2, T3, T4)

-M S-

T4 – sissekasv naaberelundisse

Maovähi siirded

Prognoosis oluline “valvur lümfisõlmede” (regionaalsete lümfisõlmede) metastaaside rohkus. Uuritakse arvuliselt rohkem lümfisõlimi läbi

b. muud soole kasvajad:

- neuroendokriinne kasvaja (kartsinoidtuumor); - maliigsed lümfoomid (MALT-lümfoom, limaskestaga seotud; - gastrointestinaalne stromaalne tuumor (GIST); - mesenhümaalsed kasvajad; - põletikulised pseudotuumorid

5. Ussjätke patoloogia

Apenditsiit (appendicitis) Lastel ja noortel täiskasvanutel (kuni 20-30 vanuses); Etioloogia - mikrobiaalne: patogeenseks muutunud soole mikrofloora (E. coli, enterokokk); - parasitaarne (Oxyuris vermicularis (appendicitis oxyurica); - tuberkuloos, M. Crohn

Patogenees • 1) 2) •

Soolesisu (koproliidid), võõrkehade, parasiitide peetus ussripikus; Venoosne staas isheemiline limaskesta kahjustus bakteriaalne infektsioon; Ülitundlikkusreaktsioonid: lapseea apenditsiidid limaskesta lümfoidkoe hüperplaasiaga; põletikejärgne stenoos armistumisest; limaskesta lümfoidkoe hüperplaasia; tuumorid

Kulu alusel: äge ja krooniline (?) apenditsiit

Äge apenditsiit (appendicitis acuta) Morfoloogilised staadiumid:

Äge lihtne apenditsiit (appendicitis acuta simplex): Kestus: kuni 6 tundi, - hüpereemia, limaskesta turse; - staas, leukotsüütide ääreseis ja leukodiapedees pindmises limaskestas ; - mikroverevalumid limaskestas; Äge erosiivne apenditsiit (appendicitis acuta erosiva): Kestus: 6 tundi: - distaalses osas limaskesta erosioonid ja leukotsütaarne infiltratsioon (primaarafekt); - serooskelme hüpereemia

DESTRUKTIIVSED APENDITSIIDID

Äge flegmonoosne apenditsiit (appendicitis phlegmonosa) Kestus: 12 tundi; Makro: turse (apendiks on jämenenud) ja hüpereemia; - sein kogu paksuses infiltreeritud mädase eksudaadiga (neutrofiilsete granulotsüütidega); - põletik kahjustab kogu apendiksi seina; Äge ultsero-flegmonoosne apenditsiit (appendicitis ulcerophlegmonosa) Kestus: 24 tundi; Makro: serooskelmel leidub fibrinoosne katt; - limaskesta haavandumine koos transmuraalse mädapõletikuga perforatsioon (perforatio)

peritoniit

Äge gangrenoosne apenditsiit (appendicitis gangraenosa) Kestus:72 tundi Makro: apendiks on jämenenud, pinnal räpasroheline fibrinoos-mädane katt; rohkelt verevalandusi; - apendiksi seina läbistav nekroos ja difuusne mädapõletik mädane periapenditsiit peritoniit

Abstsedeeruv apenditsiit/empüeem/periapenditsiit (appendicitis abscedens) Kestus: 48 tundi - intramuraalsed ja peritoneaalabstsessid; sepsis

Ultsero-flegmonoosne apenditsiit

Roojamassi peetus

Äge apenditsiit

Gangrenoosne apenditsiit

Krooniline(?) apenditsiit + regressiivsed muutused (remissioon) Morfoloogiliselt: apendiksi seina fibroos, paksenemine, krooniline lümfo-plasmotsütaarne + eosinofiilide infiltraat ussripiku seinas valendiku obliteratsioon; hüdrops (hydrops)

mukotseele (mucocele)

NB! Ussripikus esineb sageli krooniline põletikuline soolehaigus: Crohni tõbi või haavandiline koliit

Apenditsiit Äge apenditsiit Äge lihtne

Destruktiivne

Regressiivsed muutused fibroos obliteratsioon hüdrops

mukotseele

Tüsistused

flegmonoosne

Periapenditsiit, apendikulaarne abstsess

flegmonooshaavandiline

apendiksi perforatsioon

abstsedeeruv

ussripiku empüeem

gangrenoosne

difuusne peritoniit

ussripikukinnisti mädane tromboflebiit püleflebiit (värativeenipõletuk) maksa püleflebiitilised abstsessid



Kirjandusallikad: • • • • • •

Vinay Kumar, Abul K. Abbas, Nelson Fausto Robbins and Cotran “Pathologic Basis of Disease” Elsevier Saunders 2005 Robert D. Odze “ Surgical Pathology of the GI Tract, Liver, Biliary Tract and Pancreas” Elsevier Saunders 2004 Juan Rosay “Rosai and Ackerman`s Surgical Pathology” Mosby 2004 WHO Classification of Tumours “ Pathology and Genetics of Tumour of the Digestive System” IARC Press 2000 F. Borcard, M. Stolte “Pathologie des unteren Gastrointestinaltraktes” IAP German Division Lehrserie Nr. 101 2004 C. Thomas, W.H. Kristen “Color Atlas & Textbook of Macropathology” 1984

View more...

Comments

Copyright © 2020 DOCSPIKE Inc.